Moderntants

Moderntants kasvas küll välja klassikalisest balletist, kuid on siiski omamoodi pungilik vastuhakk reeglitele, kompositsioonile, sammukombinatsioonidele ja kehahoiaku kaanonitele.Mõiste moderntants võeti kasutusele 1920ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides selleks, et tähistada tolleaegset elu ja temaatikat käsitlevat tantsu, mille kehaline väljendus erines tunduvalt seni tuntud tantsulaadidest nagu klassikaline ballett. Vaatemänguline moderntants jätkas osaliselt vabatantsu.Tänapäeval hõlmab moderntants mitmeid üksikuid valdkondi ja sageli määratletakse mõistet moderntants eituse kaudu: "Me ei tea, mis on moderntants. Teame vaid, et see ei ole klassikaline ballett, jazz, etniline või lavaline rahvatants ega akrobaatika, kuid võib kasutada elemente kõigist eelnimetatuist." (Ameerika Tantsufestivali direktori Charles Reinharti definitsioon 1992. aastal Tallinnas toimunud pressikonverentsil).Vaatamata sellele, et moderntants on eksisteerinud juba sada aastat, on see viimasel aastakümnel uudseks muutunud. Kuigi moderntantsu (plastilise või vabatantsu nime all) harrastati Eesti Vabariigis enne 1940. aastat, katkestas Nõukogude võim kokkupuuted selle tantsuliigi arenguga. Moderntantsu traditsioon ei katkenud täielikult, vaid elas varjatud kujul edasi koreograafide loomingus. Paraku on moderntantsualane teave jäänud väga lünklikuks.Pärast Eesti Vabariigi taaskehtestamist on tekkinud hulk moderntantsu viljelejaid - tantsijaid, koreograafe, tantsuõpetajaid või tantsust kirjutajaid, kuid moderntantsu arengulugu ning selle suundumused ja põhimõtted on ka suuremale osale praktikutele tundmatu maa.